Skip to main content

Isemajandamine ei tasu ära.

Paljud maaomanikud on otsustanud majandada oma maad iseseisvalt. Enamlevinud põhjusteks on näiteks esivanemate traditsioonide jätkamine või (lisa)elatusallika otsimine.

Tegelikult ei tasu tänapäeval enam väikse maaporfelli harimine majanduslikult ära. Näiteks teravilja kasvatamiseks on optimaalne portfell vähemalt 500 ha. Mida väiksem on portfell seda raskem ja riskantsem on seda majanduslikult efektiivselt majandada.

Optimaalsem oleks oma maa all „kinni“ olev summa investeerida mujale ja läbi selle teenida suuremat majandusliku tulu ja seda oluliselt lihtsamalt.

Plahvatuslik hinnatõus on möödunud

Plahvatuslik maade hinnakasv toimus Eestis aastatel 2004-2013 kui Eesti liitus Euroopa Liiduga. Peale liitumist hakkasid põllumajandustootjad saama otsetoetuseid, mis võimaldas võrreldes varasemaga oluliselt kiiremini laieneda ja investeerida rohkem maasse.

Kui 2000-2004 maksis põllumajandusmaa ha hind 1000 eeki/ha (ca 60€/ha) siis peale seda hakkas maa hind kasvama plahvatuslikult. Euro tulekuks aastal 2011 maksis põllumajandusmaa keskmine ha hind juba 1800€/ha. Veel mõni aasta peale seda saavutas põllumajandusmaa ha hind oma murdepunkti ja maksis kuskil 3500-4000€/ha.

Peale seda on plahvatuslik hinnatõus lõppenud ja maa hind kasvab olenevalt asjaoludest keskmiselt 3-5% aastas.

Maa hind küll tõuseb jätkuvalt, kuid täna enam ei ole mõtet jääda ootama järjekordset plahvatusliku hinnatõusu. Pigem võib tulevikus otsetoetuste kadumisel tulla hoopis järsk hinnalangus.

Madal renditootlus

Eraisikust maaomanikul on keeruline teenida võrdväärset renditootlust suurte fondide või kokkuostjatega.

Näiteks kui maaomanik omab 5 ha põllumaad võib tema maast olla huvitatud vaid käputäis kohalike põllumajandustootjaid, sest nõudlus sellise kinnistu vastu ei ole suur. Kui aga suurmaaomanik omab näiteks samas piirkonnas 50 ha siis tekitab see huvi (nõudlust) juba kaugemalt ja tänu sellele on võimalik ka 1ha eest kõrgemat renditasu küsida.

Laialtlevinud on ka see, et teatud piirkondades on kohalikud põllumajandustootjad omavahel kokkuleppinud rendihindades ja ei taha tahtlikult maaomanikele kõrget renti maksta.

Enamasti kardetakse seda, et kui maksad täna külavahel ühele inimesele rohkem, tahab homme terve küla saada sama palju.

Kuna väikse maa omamise renditootlus on madal on mõistlik võib-olla maa realiseerida ja investeerida maa müügist saadud summa mujale.